Lisaks tätoveerimismasina ja tätoveerimispliiatsi ilmselt erinevale välimusele on ka nende struktuur ja ülekandemeetodid erinevad. Tätoveerimismasin on kokku võetud kui traditsiooniline tätoveerimismasin, mida nimetatakse ka pooli masinaks. See kasutab elektromagnetilise põhimõtet ja nõel on liikunud elektromagnetilise juhitava mähise pihustamise ja imemise kaudu üles ja alla. Tätoveerimispliiatsi edastamisrežiim on mootor, mis ajab ülekandevarda läbi mootori ja ajab nõelaotsa üles ja alla, nii et jõud oleks ühtlasem. Kahe masina kasutatavad nõelad on erinevad. Traditsiooniline tätoveerimismasin on pika nõelaga ja suhteliselt odav. Tätoveerimispliiatsi nõel on lühike ja seda on lihtne vahetada ning hind on veidi kallim.
Mõlemal masinal on oma eelised ja puudused. Traditsioonilisel masinal on nõela värvi juhtimine lihtne, heleda värvi üleminek on loomulik ja traditsioonilist suure ala värvimist on lihtne hallata. Puuduseks on see, et muuta on tülikas nõel, masina reguleerimiseks tülikas, masin on liiga raske, seda pole lihtne juhtida ja see on jagatud kahte tüüpi masinateks eraldamiseks ja uduseks saamiseks. Töötamiseks on vaja vähemalt kahte või enamat masinat. Kuna tätoveerimispliiatsil pole šrapnellipuhvrit, on sellel tugev jõud naha tungimiseks. Heleda värviga kohanemiseks on vaja teatud oskusi ja aega. Keha on aga kerge ja nõela vahetamine lihtne. Suurepärane tätoveeringupliiats võib olla paljude stiilide jaoks. Tätoveerimispliiats on ka tätoveeringutööriistade tulevikutrend. Lõppude lõpuks on seda suhteliselt lihtne kasutada ja töö efektiivsuse parandamine on üldine suundumus.
